Juhid peaksid endalt küsima mitte seda, mida nad teha võiksid, vaid seda, mille tegemise nad võiksid lõpetada.
See mõttetera kuulub eelmise sajandi ühele juhtimismaailma suurkujule Peter Drucker’ile. Ta väitis – ja mulle tundub, et paljudel juhtudel päris õigustatult – et suurema osa oma ajast tegelevad juhid oma inimeste töö segamisega.
Innustatuna Druckeri mõtetest kirjutas hetkel maailma üks tunnustatumaid juhtide coach’e Marshall Goldsmith mõned aastad tagasi raamatu “What Got You Here Won’t Get You There” – tõeliselt hea raamat, mille lugemine võiks olla iga paremaks saada sooviva juhi lugemislaual. Toon sealt sinu ette 20 tüüpilist harjumust, mis takistavad juhil olla oma inimestele parem juht ja saavutada paremaid tulemusi. Niisiis.
1. Liiga palju võitmist.
Vajadus võita iga hinna eest ja igas olukorras – olenemata sellest, kas see on oluline või mitte. Või ka siis, kui võitmine pole tegelikult üldse teema…
2. Oma panuse lisamine.
Ületamatu isu alati lisada oma panus igasse ideesse, igasse ettepanekusse, igasse projekti ja ettevõtmisse.
3. Pidev hindamine.
Vajadus teisi hinnata ja kohanda omaenda standardeid teistele.
4. Destruktiivsete kommentaaride tegemine.
Põhjendamatu sarkasm ja iroonilised märkused, mis tunduvad ütlejale nutikad ja vaimukad (nad ei ole seda).
5. Lause alustamine sõnadega “Ei”, “Aga” või “Sellegipoolest”.
Nende negatiivse alatooniga sõnade taga tunnetavad inimesed sõnumit: “Mul on õigus. Sinul mitte.”
6. Kõigile oma tarkusest rääkimine.
Vajadus näidata ja tõestada inimestele, et me oleme nutikamad, kui välja paistame.
7. Vihahoos rääkimine.
Emotsioonide kõikumise kasutamine juhtimistööriistana.
8. Negatiivsus või “Ma räägin, miks see ei tööta” hoiak.
Vajadus jagada oma negatiivseid mõtteid kas siis, kui keegi neid ei palu avaldada.
9. Informatsiooni kinni hoidmine.
Keeldumine informatsiooni jagamisest, et saada või säilitada teistest üleolekut.
10. Põhjendatud tunnustuse mitte jagamine.
Võimetus tunnustada ja kiitust jagada.
11. Endale tunnustuse võtmine teiste arvelt.
Erakordselt ärritav viis oma panuse ülehindamisest.
12. Endale vabanduse leidmine.
Oma teisi ärritavale käitumisele põhjenduse leidmine – selline ma olengi – et teised saaksid sulle selle eest andeks anda.
13. Minevikku kiindumine.
Vajaduse lükata endalt süü minevikus toimunu pärast teistele minevikus kohatud inimestele ja sündmustele.
14. Lemmikutele panustamine.
Mitte nähes õiglaselt inimeste tegelikku panust.
15. Kahetsuse puudumine.
Võimetus võtta vastutust oma tegude ja tegemata jätmiste pärast, võimetus vabandada oma eksimuste pärast või võimetus näha oma tegude mõju teistele.
16. Mitte kuulamine.
Kõige passiiv-agressiivsem viis teistele oma austuse puuduse väljendamiseks.
17. Võimetus väljendada tänu.
Kõige lihtsam näide halbadest kommetest.
18. Sõnumitooja karistamine.
Vajadus rünnata süütut sõnumitoojat, kes enamikel juhtudel on seda teinud tahtest meid aidata.
19. Süü edasi lükkamine.
Vajadus süüdistada kõiki ja kõike peale iseenda.
20. Kõrgendatud vajadus olla “mina ise”.
Oma vigade võimendamine, nagu need oleks voorused, lihtsalt seepärast, et “oleme kes me oleme”.
Kas mõni nähtus tuli tuttav ette? Kas lisaks teiste inimeste kujutistele kerkis korraks silme ette ka pilt endast? 🙂
Selleks, et alustada muutust, pole ehk vaja midagi uut hakata tegema. Alustuseks tasub ehk lihtsalt lõpetada mõnede asjade tegemise…
